Aitab käsiraamatutest! Kuidas süsteem tapab loovuse ja mida sellega teha
Edu on muutunud üleliia etteaimatavaks. See on muutunud süsteemseks, ette kirjutatuks, optimeerituks — ja sellest on kadunud säde.
Kui vaadata ringi, võib kõikjal näha samu mustreid. Noored õpetatakse kindlate reeglite järgi õppima ja töötama. Neile antakse ette juhised, mida järgida, et saada häid hindeid, häid töökohti, häid võimalusi. Et olla “edukas.” See näib justkui turvaline tee, kuid tegelikult on see midagi enamat — see on lõks.
Käsiraamatud — nii otseses kui kaudses mõttes — on muutunud meie elu määravateks. Nad ütlevad, milliseid samme astuda, et jõuda sihtkohta. Nad õpetavad, kuidas võita. Aga mis juhtub siis, kui kõik järgivad samu käsiraamatuid? Mis juhtub siis, kui elu rikka mitmekesisuse asemel hakkame käituma nagu algoritmid?
Kitsas edu, mille hind on loomingulisus
Matemaatikavõistlused treenivad noori geeniusi spetsiifiliste testide jaoks. Võidab see, kes suudab kõige paremini treenida, mitte see, kellel on lai silmaring või sügav intellektuaalne uudishimu. See pole probleem, sest nad õpivad? Aga mis siis, kui see treening röövib neilt võimaluse olla enamat kui üksnes spetsialiseerunud meistrid?
Sama toimub lugemisega. Koolis loetakse üha vähem klassikat, sest “sellest ei tule küsimusi testis.” Kui see ei ole mõõdetav, siis see ei ole oluline. Õpilased ei loe enam raamatuid, mis võiksid nende elu muuta, sest need on liiga pikad, liiga keerulised või lihtsalt “ebavajalikud.”
Ja kui see muster kandub edasi täiskasvanuellu? Kui harjutame end järgima ainult seda, mida saab mõõta ja hinnata, siis otsime ka hiljem elus sarnaseid reegleid — mängime optimeeritud mängu, järgime teiste edu mudelit ja loodame, et see töötab ka meie jaoks. Aga kas see ongi elu? Kas see on edu?
Süsteemi varjukülg — kui käsiraamatust saab vangla
Võtame näiteks ettevõtluse. Mäng on selge: loo idufirma, kasuta investoritele tuttavat kõnepruuki, kopeeri mõnda varem edukat mudelit ja loodame, et see viib kuhugi. Paljud startup’id on täpselt sellised — meeskonnad, kes ei loo midagi uut, vaid järgivad olemasolevaid reegleid. Samu lauseid, samu ideid, samu turundustrikke.
Aga kas nii sünnivad suured ja julged ideed?
Keegi teeb midagi uudishimust või kirest. Ta saavutab edu. Teised vaatavad ja analüüsivad: mis tegi selle inimese edukaks? Nad võtavad selle edu osadeks, püüavad kopeerida. Seejärel tulevad järgmised, kes kopeerivad juba koopiaid. Ja peagi on alles ainult tuim, hingetu vari algsest ideest.
Mida rohkem me standardiseerime edu, seda lihtsam on seda mängida — ja seda igavamaks ning turvalisemaks see muutub. Aga turvaline tee ei vii kunagi millegi eriliseni.
Loovus on ainus, mida ei saa optimeerida
Miks on käsiraamatud probleem? Mitte sellepärast, et nad ei töötaks. Paljudes valdkondades — näiteks regulatsioonid, teadus, meditsiin — on süsteemid vajalikud. Aga probleem tekib siis, kui inimesed hakkavad lootma, et käsiraamat annab neile ka uued ideed ja lahendused. Kui inimesed usuvad, et järgides kellegi teise sammusid, jõuavad nad uude, avastamata maailma.
Aga uue maailma avastamine ei tööta nii.
AI juba oskab lahendada matemaatikaolümpiaadi tasemel ülesandeid. AI suudab lugeda ja analüüsida tekste paremini kui enamik inimesi. AI suudab kirjutada koodi, järgida reegleid, optimeerida süsteeme. Kui me koolitame inimesi järgima juhiseid ja täitma teste, siis milline on nende roll tulevikus?
Meie roll ei ole võistelda masinatega selles, milles nemad on tugevamad. Meie roll on luua midagi, mida masinad ei suuda: originaalsust, sügavust, uut mõtlemist.
Mida siis teha?
Siin ei ole lihtsat vastust — sest lihtne vastus oleks käsiraamat.
Aga võib-olla võiksime rohkem lugeda just neid raamatuid, mis ei ole “kasulikud.” Võib-olla võiksime õppida mõtlemist, mitte ainult lahendamist. Võib-olla peaksime vähem otsima, kuidas keegi teine tegi, ja rohkem küsima, mida me tegelikult tahame teha.
Võib-olla peaksime tegema rohkem neid asju, mis tunduvad ebapraktilised, kuid mis annavad elule sära.
Mõtle, mis sütitab sinus uudishimu. Mis paneb su aju tööle, südame kiiremini lööma, kutsub tegutsema? Mis tundub nii naeruväärselt suur ja hirmutav, et sa kahtled, kas see üldse võimalik on?
Seda tulebki teha.
Sest inimesed, kes muudavad maailma, ei järginud reegleid. Nad kirjutasid oma reeglid.
Sina ei ole masin. Ära siis ka käitu nagu masin.
